Áltá ristagis iellem
Tjåhkanattijn Sáme girkkobiejvijda Áltáj de tjåhkanip bájkkáj, gånnå ristagis jáhkko le mälggadav årrum tjielggasin. Áltá bájkke le moattebelak jáhko hárráj. Vuona girkko ij la dåssju bájke guovdon Nordlyskatedralena baktu, ájnat ålos girkkon manádi ja dán dievnastusájt adni.
Vuona girkko Áltá råvsståguovlon li Láhpe, Ákŋoluovta, Áltá ja Dálbmeluovta tjoaggulvisá. Áltá tjoaggulvisán li hájn de vihtta girkkobájke: Nordlyskatedralen Áltá girkko, Áltá oabme girkko, Reaššvuona ja Gávvuona girkko.
Áltá tjoaggulvisán le ållo doajmma, sierra láhkáj Nordlyskatedralenin. Jubmeldievnastusáj duodden de le juoga dåjmajt vargga juohkka biejve. Jáhkkoåhpadusá hárráj le edna barggo, ja ienemus ahkejuohkusijda tjåhkani åhpadussaj. Oasse åhpadusás le adjáj Joganjálme girkkon, gånnå le dábálattjat jubmeldievnastus juohkka nuppát vahko. Áltá tjoaggulvisán le mánáj gospelkåvrrå, girkkokåvrrå, vijddásasj skallodåjma (170:e skallománá vargaj jagen 2024!), rámátbåttå ja vil de hájn konserta ja ietjá dáhpádusá. Nordlyskatedralena tjoaggulvishuodnahav adni duola dagu “girkkomárnánin”, rabás äjvvalahkan duojna-dájna tiemájn.
Turissmadåjma aktijvuodan le adjáj barggo, mij ienemusát guosská Nordlyskatedralenij. Dán vuollegierden le unnes ja interaktijvak, guovsagisás giehtto musea. Turisstadåjmajs båhti biedniga njuolgga tjoaggulvisá bargo ávkken.
Áltá ja Dálbmeluovta tjoaggulvisá lahka säbrrálakkoj barggaba. Dálbmeluovta härrán le dåjmadahka Nordlyskatedralenin, ja divna kaplána barggi goappátjagá Áltá ja Dálbmeluovta tjoaggulvisáj dievnastusán. Dálbmeluovta tjoaggulvisá guovllo le Áltávuona goappátjijn bielijn, ja dánna li guhtta girkko: Lákkovuona ja Dálbmeluovta girkkojs lulásj bielen gitta Ráiro girkkoj, Giranjárga kapällaj, Gámabadá girkkuj ja Rognsunda girkkuj Sievjon.
Læstadiánaga li 1800-lågo gasskarájes bájnnám Áltáv. Moadda jage le Vuona girkko säbrrálakkoj barggam Elvebakkena læstadiánalasj tjoaggulvisájn (ELM) ja Reaššvuona læstadiánalasj tjoaggulvisájn hásadittjat jubmeldievnastusájt ja ietjá dáhpádusájt. ELM dáj muttoj ållidahttá ådå biednagoadev ja iesj dálla sakramentajt háldat.
Normisjon ja Áltá tjoaggulvisá libá juo moadda jage buoragit ja ávkkásit säbrrálakkoj barggam. Ájlistaktjoaggulvis Filadelfia le aj ájnas tjoaggulvis vuojnnusin, man siegen Vuona girkko hásat duov-dáv dáhpádusáv, ja de hájn vil le Frikirkenin, Vuona friddjagirkkon, åskåldis tjoaggulvis ja ájnas oasse Áltán. Vuona rájadussiebren le doajmmelis bájkkesiebrre, ja Vuona sámerájadusán ja Sijddarájadussiebren li aj muhtem märráj tjoaggulvisdåjma. Dá hásadi dåjmajdisá Normisjona biednagoaden, dahta le Áltá biednagoaden, Bossogohpen. Katolihka girkko kapälla le Joganjálmen, gånnå le juovnnát jubmeldievnastus.
Ienemus iesski giehttum tjoaggulvisá aj fálli dåjmajt nuorajda, valla galle jage rájes juo bukti NNRS-NÅRS-váksjudiddje ájnas tjåhkanimbájkev. Laget (Vuona ristagis studännta- ja skåvllånuorajsiebrre) le aj muhtem ájge barggam evanjeljumav hájedittjat.